KOONDIS PREMIUM LIIGA ESILIIGA VÕISTLUSED NAISED NOORED RAHVAJALGPALL EJL E-POOD MEEDIA ERIS   
Trükivaade
 
Kriimsilm Hunt Vändrast – Ranet Lepik

Vändra Vapruse peatreeneril Ranet Lepikul on tegemist sedavõrd palju, et õigeks treeneriks ta end ei peagi. Lisaks klubitööga tegelemisele, kus mees on muuhulgas ka muruniitja, bussijuht ja kes kõik veel, on ta kehalise kasvatuse õpetaja Juurikaru põhikoolis ning Vändra alevi kultuuri- ja spordikomisjoni liige.

Vändra jalgpalli vägeva tõusu taga on paljuski Ranet Lepik, kes 1999. aasta augustis pärast armeeteenistust alevikku saabus. Teda ootas 20 väikest jalgpallipoissi.

„Tulime Pärnust koos Meelis Eelmäega, kes oli nende poistega juba mõnda aega tegelenud,” meenutab Lepik. “Pärnu ümbrus oli jalgpallist katmata ja Meelis püüdis neid kaasata, aga üksinda ta seda teha ei jõudnud. Ta hakkas oma koormat teistega jagama ja mina sattusin täiesti juhuslikult Vändrasse.”

Praeguseks on Ranet Lepik Vändra jalgpalli a ja o ning jalgpalliharrastajate arv on tõusnud 250ni. Vändra poiste valik jalgpalli kasuks on saanud loomulikuks. Lepik räägib, et ta pole treeningurühmade moodustamiseks pidanud tegema mitte midagi – need täituvad ise. Vändra vutiõhinast saavad osa ka Tori, Juurikaru, Eidapere, Kergu ja Vihtra noored huvilised, kes on kaasatud Vapruse süsteemi.

Ainus võistkond, kelle komplekteerimiseks on pidanud klubi ise vaeva nägema, on Vapruse naiskond, kes praeguseks mängib edukalt rahvaliigas. Samas oli tüdrukutel ka varem huvi olemas ja see komplekteerimine väga valulik ei olnudki.
Vändra jalgpalli lipulaev on esiliigas mängiv Vaprus, mille tuumikuks on needsamad 20 poissi, kelle Ranet Lepik 17 aastat tagasi Meelis Eelmäelt üle võttis. Lepik ise lööb oma õpilaste keskel esiliigas kaasa. Mullu mängis ta kaasa 32 esiliiga mängu ja kõmmutas 12 kolli.

„Olen alati poistele öelnud, et tulge mängige mind üle ja ma olen valmis kõrvale astuma,” seletab Lepik. „Olen kõik liigad alates meistrisarjast ära mänginud, kogemust mul jagub. Kui mind oma klubis üle mängitakse, leian uue jõukohase paiga, kus mängida, kui tervist ja jaksu jätkub. Ei tahaks ennast upitada, aga minu väljakul olek on poistele suureks toeks. Ma pole küll oma parimas vormis füüsilises ja tehnilises mõttes ja ka mängu juhendamise mõttes oleksin kõrvalseisjana kasulikum, aga poisid ise tahavad, et oleksin üks neist.”

Internetis on näha Ranet Lepiku läinud hooajal Tallinna Kalevile löödud karistuslöök, mis kinnitab tema sõnu. Lepik lähetas väravasse suhteliselt nõrga, kuid täpse löögi, kusjuures väravavaht ei eksinud sugugi positsioonivalikuga: „See oli sisuliselt siseküljesööt, mille sisse lõin. Kuiva ilmaga poleks see vaat et väravanigi veerenud, aga märja platsiga teadsin täpselt, kuidas pall murul põrkab. Lõin selle sisse tänu kogemusele.”

Mängijana Premium liigas?

Läinud aastal langes Vändra Vaprus tihedas konkurentsis esiliigast välja ning Lepik tunnistab, et selle stsenaariumi korral oleks meeskond tõenäoliselt eelistanud mängida hoopis II liigas. Ja temal oli juba kokku lepitud, et läheb käesoleval aastal mängijana aitama Premium liigas pallivat Pärnu Linnameeskonda.

„Aga meie teada saame ikka jätkata esiliigas, mis tähendab, et jään mängijana Vändrasse,” räägib Lepik, kelle sõnul oli eelmise aasta esiliiga sportlikult väga ühtlane ja kuigi kolm kõrgliigameeskondade duubelrivistust olid teistest paremad, saadi nendegi vastu punkte.

Nagu väikekohtadele tavaline, on ka Vändra meeskond mööda Eestit laiali, sest gümnaasiumi lõpetanud noored lähevad edasi õppima ja mujale tööle.

„Teeme mängijatele individuaalsed treeningukavad ja igaüks märgib virtuaalsesse keskkonda üles, mida ja kui palju on ta teinud,” selgitab Ranet Lepik moodsa treeningu tõdesid. “Mängijad saavad seal üksteist vajadusel utsitada ja erksana hoida. Palju on andnud Eesti Jalgpalli Liidu ühistreeningud, kus just meiesuguste väikekohtade Tallinnas elavad mängijad saavad talvel käia tasuta ühiselt pallitreeninguid tegemas. Meie ainus ühistreening Vändras on laupäeviti ja isegi siis pole kõiki kohal, aga õnneks on olemas Vapruse II meeskonna liikmed. Sada protsenti näeme üksnes mängudel.”
„Me teeme, kuni jõudu ja jaksu on, ja teeme nii kõrgel tasemel, kui suudame,” jätkab Lepik. „Vändra esindamine on meile au, uhkus ja armastus, kuigi praktilisest küljest on esiliigas mängimine ristiks kaelas. Ilma oleks lihtsam. Samas oleme realistid ega püüa Premium liiga kohta, me saame oma emotsiooni mängudest ja miks mitte õnnestumisest mõne suure või kelle iganes üle.”

Ranet Lepikul on B-kategooria treenerilitsents ja kuigi see pole piisav esiliiga tarvis, on Vändrale kui väikesele kohale tehtud erand. Lepik tunnistab, et rohkemaks pole tal hetkel lihtsalt aega.

Küsimusele, kas Lepikul on välja kujunenud oma treenerikäekiri või millele ta treenides-juhendades rõhku paneb, vastab mees põhjaliku seletusega.

„Aegapidi püüan end täiendada, aga olen Hunt Kriimsilm ega jõua igale poole,” räägib Lepik. „Hooldan muru, olen bussijuht, valmistan väljakut ette, vahepeal oli mul selle kõige kõrval lausa viis gruppi ja volikogu töö, aga praegu on jäänud esindusmeeskond ja meie klubi kõige väiksemad, 2007. aastal sündinud poisid, kellega alustasin. Lisaks olen Juurikaru põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja. Seda kõike arvestades polegi ma õieti treener! Kui saaksin ainult keskenduda meeskonnale, oleksin päris treener. Ma ei tea, kas ma kunagi saangi päris treeneriks. Esimese võistkonna puhul on peamiseks tahe, järjepidevus ja ühtekuuluvustunne. Kuna meil ühistreeninguid pole, siis mis käekiri saakski välja kujuneda? Kui peaksin kunagi treeneriks saama, siis saame rääkida käekirjast. Praegu võin vaid öelda, et armastan oma tööd ja teen seda nii hästi, kui oskan.”

Artikkel ilmus ajakirja Jalka veebruar 2016 numbris

Autor: Indrek Schwede

Foto: EJL

17.02.2016 19:30








 



 


Twitter Facebook
Kőik őigused kaitstud © 2008 Eesti Jalgpalli Liit.